Võru keele nädala raames toimus Mehikoorma raamatukogus tore ja südamlik kohtumine Urmas Kallaga, kes töötab Võru Instituudis, on Mehikoorma kooli vilistlane ning elab ka praegu Mehikoormas. Urmas on väga hea võru keele tundja ja kodukandi keele- ning kultuuripärandi hoidja.
Kohtumisel osalesid Mehikoorma kooli õpilased ja õpetajad. Vestluse alguses uuris Urmas lastelt, milliseid võrukeelseid sõnu nad teavad ja kui paljud neist võru keelest aru saavad. Ta tõi põnevaid näiteid võrukeelsete sõnade kohta ning rääkis sellest, kuidas võru keel võib Võrumaa eri piirkondades erineda – igal kandil on oma keelekasutuse eripärad.
Kohtumise käigus selgus, et paljud lapsed saavad võru keelest aru, kuid ise rääkida ei oska. Näiteks teati, et koera kohta öeldakse võru keeles „pini“. See näitas, et võru keel on lastele tuttav, isegi kui selle aktiivne kasutamine vajab veel julgustamist ja harjutamist.
Urmas kinkis Mehikoorma raamatukogule kaks võrukeelset muinasjutukogumikku „Võromaa rahva jutusõ 1. Immejutusõ“.
Kohtumine pakkus suurepärast võimalust võru keelt kuulata ja omavahel suheldes kasutada. Parim viis võru keelt hoida ja säilitada on seda julgelt kõneleda.
Suur tänu meie oma kodukandi keele- ja kultuuripärandi hoidjale Urmasele toreda, sisuka ja südamliku kohtumise eest!
Tekst: Anne Konsap
