Üleeuroopaline spordinädal igal aastal septembri lõpus paneb mõnusa punkti esimesele koolikuule.
Selle nädala raames toimub igal pool huvitavaid üritusi, võistlusi, koolitusi jne .
Meie väikese kooli spordinädala esimese reede “röövis“ meilt distantsõpe. Uue nädala iga hommik algas 5-minutilise virgutusvõimlemisega muusika rütmis, kus õpilased sirutasid , painutasid, siputasid ja hüplesid end unest üles ja pärast seda reipalt tundi jooksid.
Traditsiooniline heategevuslik teatejooks toimus kohtadel ning eesmärgiks oli 10 km läbimine. Õpilased jooksid 120 m pikkuseid ringe võistkondades ja et lugemine segamini ei läheks, korjati iga ringi lõpuks käbi oma tiimi hunnikusse ja teatud arvu käbide kogumisel saimegi vastava kilometraaži läbitud.
Rääkisime lastest, kes on ratastoolis või muudmoodi haiged ning joosta ja käia ei saagi. Kõik meie lapsed andsid endast parima ja pärast jooksu said mõnusa väsimuse ning heaolu ja õnnetunde sellest, et jalad on terved ja tugevad.
Spordinädala lõpetasime 4.-9. klassi õpilaste rattamatkaga Järvselja ürgmetsa. Hommikul mängis ilm meile vingerpussi päris tugeva vihmasajuga, aga mõne tunni möödudes sadu lakkas ja matka alguseks oli päike ka platsis. Alustasime teekonda 8 tubli matkalisega ning meiega liitus veel Seltsikeskuse tragi juhataja Tea, kes ei pidanud paljuks üle 30 km teekonda ette võtta.
Suurema osa teekonnast läbisime mööda metsateid, nautisime sügise värve, ilusat päikselist ilma ja lõb seltskonda. Jõudnud ürgmetsa laudteele, saime aru, et lihtne see matk ei tule, kuna hommikune vihm oli lauad libedaks teinud. Laudteed katsid märjad lehed ning tee oli mõnes kohas mädanenud ja katki, aga ikkagi saime päris hästi hakkama selle takistusraja läbimisega. Nägime üle 380 aasta vanust Kuningamändi ja üle 40 meetri kõrgusele küündivate latvadega kuuski, mis on Eestimaa kõrgeimate puude hulgas. Tagasi koju sõitsime teist kaudu, sest meie kandis on palju metsateid, mida avastada.
Meie rattamatk vältas 3,5 tundi ja saime mõnusa värske metsaõhu „mürgituse“, parajalt väsinud väntajalad ning selga niiske särgialuse. (P.S .ühel õpilasel tuli koduni jõudmiseks vändata veel 8 km lisaks)
Tekst ja fotod: Ene Rõžova
